EU – PHARE BUSINESS SUPPORT PROGRAMME SME-FIT INFORMATION CAMPAIGN EUROOPA JA MEIE UUS EUROOPA MINU JAOKS, KUI OLEN VÄIKE- VÕI KESKMISE SUURUSEGA HORECA ETTEVÕTE Hotell / Restoran / Toitlustamine (Catering) Autorid: Prof. Mag. Stefan Hlawacek Ing. Martina Orsulova Tõlkinud: Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) 1. Vaba liikumise mõjud HORECA ettevõtetes 1.1 Kauba vaba liikumine Nelja peamise vabaduse (kauba, teenuste, kapitali ning inimeste vaba liikumine seoses vaba ettevõtlusega) olemust ning eelkõige vabaduste mõju nende ärile, peaks selgitama Euroopa oskustöölistele järgmiselt. Puuduvad vaba liikumist takistavad kontrollid Ühes Euroopa Liidu (EL) riigis seaduspäraselt toodetud kaupa võib lasta teiste liikmesriikide turgudele ringlusse ilma igasuguste lisakontrollide ja -lubadeta. See tähendab näiteks seda, et Saksamaal võib seal kehtivate seaduste kohaselt valmistatud toidukaupa pakkuda ka teistes liikmesriikides, kus toidukaupade tootmisel kehtivad rangemad nõuded. Lisaks ei ole enam tolli- ega ka teisi kaubavahetust takistavaid piiranguid. Piirikontrollid Euroopas kaovad samuti. Mõjud hotelli- ja restoraniettevõtlusele Toitu võib takistamata importida teistest ELi riikidest Eestisse. Sellest tulenevalt hakkavad kulinaarsete baastoodete hinnad langema. Samas hakkab suurenema paljude erinevate toodete valik. Osatasud ja impordipiirangud kaovad ära. Paljud toidukaupu puudutavad aseadused või standardid on osaliselt kooskõlastatud või ühiselt tunnustatud. ELiga ühinemise algperioodil kõiki ülalmainitud soodustusi kohe ei realiseerita. Eriti põllumajanduses jäävad mõneks ajaks piirangud kehtima. On väga oluline, et Eesti turismitööstuse kohusetundlikud esindajad veenduksid, et selliseid rangemaid reegleid ei kasutataks Eesti toidukaupade ebavõrdse turustamise eesmärgil (näit Saksamaa puhtuse nõue = eelis Saksamaa õlletööstuse jaoks). Valminud on ELi direktiiv bioloogiliste toodete kohta, mis mõnede aspektide poolest erineb Eesti reeglitest. Hotellinduse ning toitlustusega tegelevad ettevõtted võivad vaba kaubavahetuse tulemusena saada kasu varustuse ning mööbli hinnalangustest. 1.2 Inimeste vaba liikumine Piirikontrollid ELi piires kaovad (va pisteline kontroll) Piirikontrolle ei ole enam Töölised võivad kõigis ELi riikides töötada ilma tööloata. ELi kodanikel on igas ELi riigis töötades samad õigused selle liikmesriigi kodanikega (näiteks töö leidmine, palk ja muud töötingimused). Mõjud majutus- ning toitlustusteenust pakkuvatele ettevõtetele Oodata on väga kvaliteetse tööjõu vähenemist või migreerumist ELi liikmesriikide vahel. Seoses paremate töötingimuste ning palkade pakkumisega hakkab aset leidma spetsialistide tihe konkurents. Siiski esineb ka teatud määral odavamat ning eriti ilma töölubadeta tööjõudu Eesti turismiharudes. Tööluba on jätkuvalt vaja neil, kes ei ole ELi kodanikud (näit. türklased). Inimeste vaba liikumine võimaldab kogemuste omandamist välismaal. Teises liikmesriigis viibimise perioodil teenitud kindlustushüvitisi ja toetusi tunnustatakse ka kodumaal. Sellest tulenevalt puuduvad administratiivsed takistused, kui keegi soovib avada oma firma näiteks Ühendatud Kuningriigis, Prantsusmaal või Itaalias. Peale ELi sisepiiride avanemist tekib oluline vajadus rakendada rangemat kontrolli ELi välispiiril. 1.3 Asutamisvabadus ning teenuste vaba liikumine Iga ELi kodanik, kes suudab näidata piisavat pädevust teatud oskustöö alal, võib asutada oma ettevõtte ilma spetsiaalset või lisaeksamit tegemata ükskõik millises liikmesriigis. ELi kodanikel võimalik töötada kogu ELi piires ilma tööloata Mõjutused hotelli- ning restoraniäris 3 aasta pikkune töökogemus üürileandja või hotellipidajana (eraettevõtjana või ettevõtte juhtiva töötajana) ükskõik millises ELi liikmesriigis võimaldab spetsialistil asutada või juhtida hotelli- või restoraniäri Eestis. Viimane kehtib ka vastupidisel juhul, st Eesti ettevõtja võib juhtida ning asutada hotelli või restorani ükskõik millises ELi liikmesriigis, kui on tõestanud, et ta omab 3 aasta pikkust töökogemust eraettevõtjana või ettevõtte juhtival positsioonil töötajana. See õigus kehtib eraldi vastavatest seadusandlikult määratletud eeltingimustest seoses tegevuse algatamisega vastavas riigis. Samuti on tagatud juurdepääs oskustöö tegevusaladele kõigis ELi liikmesriikides alljärgnevatel tingimustel: 2 aastane tööstaaz eraettevõtjana või juhtival positsioonil töötajana ning ametlikult tunnustatud haridustõendi esitamisel; 2 aastane tööstaaz eraettevõtjana või juhtival positsioonil töötajana ning vähemalt 3 aastane töökogemus antud alal; 3 aasta pikkune töökogemus ning ametlikult tunnustatud haridus (see nõue võib kolmandate riikide suhtes rangemaks osutuda) Eelnevad ELi laienemise käigus omandatud kogemused viitavad asutamisvabaduse vähesele kasutamisele. Asutamisvabadus on mõnda aega juba olnud võimalik kontserni gruppide jaoks. Näiteks, suurte hotellikettide poolt palgatud Eesti peadirektorid või nende poolt vastava riigi reeglite kohaselt asutatud ettevõtted (hotellid, restoranid). Teenuste vaba liikumise tõttu on võimalik sõlmida kindlustuslepinguid ükskõik millise välismaise kindlustusfirmaga. Selle tulemusena peaks olema võimalik säästa eriti turismialal. Ka on võimalik pakkuda teenuseid teisel pool piiri. Seega, Eesti ettevõtja võib tulevikus oma teenuseid osutada naaberriikide piiriäärsetes piirkondades (näit. toitlustamisteenus). 1.4 Kapitali ja maksete vaba liikumine Käesolev vabadus on siseturu funktsioneerimiseks üks kõige olulisemaid eeltingimusi. Kõik ELi ettevõtted võivad avada arvelduskontosid ükskõik millises liikmesriigis ning sooritada ja võtta vastu makseid ükskõik millises EL valuutas. Samuti ei tohiks liikmesriikidel tekkida mingeid probleeme välisvaluuta ülekannete sooritamisel. Mõjutused hotelli- ning restoraniäris Tänu ühise valuuta kasutuselevõtmisega kaob valuutavahetuse kontseptsioon. Ühelt poolt kergendab see reisimist ning teiselt poolt on võimalik kergemini võrrelda erinevate pakkujate hindu. Oma turuosa säilitamiseks kõrgemal hinnaskaalal on oluline tagada klientidele piisav ning selge informatsioon pakutavate hindade kohta. 2 Teised ELi laienemisega seosesolevad aspektid Eesti HORECA ettevõtete jaoks Töö- ja sotsiaalseadusandlus Ainult osa seadusi ja regulatsioone on ELi töö- ja sotsiaalseadusandluse raamistikus kohustuslikud. Arvestama peab järgmiste valdkondadega: - Töö vaba valik; - Sisserännanud tööliste sotsiaalkindlustus; - Meeste ja naiste võrdne tasustamine; - Töökeskkond; - Töötajate tööohutus ning -tervishoid asutuses; - Massilised koondamised suurtes ettevõtetes; - Võrdse tasustamisega seotud vallandamise kaitse tulenevalt esitatud kaebusest või nõudest; Kõik teised töö- ja sotsiaalseadusandluse kohustuslikud regulatsioonid on põhiliselt seotud väljaspool riigipiire olevate teemadega. Siiski, ülalmainitud reeglid on vaid miinimumnõuded, mida tuleb järgida. Lisaks on igal ELi liikmesriigil õigus sätestada rangemaid siseriiklikke seadusi ja määrusi. Siseriiklikud normid peavad olema ELi normidele võimalikult sarnased Turismi alal on olulised eelnevad direktiivid, soovitused teatud tööalaste suhete puhul (osalise tööaja direktiiv, ajutine töö), mis viitavad, et sotsiaalkindlustusmaksed on kohustuslikud juhul, kui tööline töötab enam kui 8 tundi nädalas. Mainitud tundide arv peaks vastavalt kõigile seaduslikele nõuetele tagama sotsiaalkindlustushüvitise maksmise. Võrreldes oma siseriiklikke sotsiaalnorme ELi sotsiaalnormidega võime järeldada, et enamik neist on juba ELi omadega vastavuses ning seega fundametaalseid muudatusi peale ELiga ühinemist ei eeldata. Maaomand Paljud turismitöötajad kaebavad, et maa on välja müüdud. Selle temaatika käsitlemisel peaks ELi kodanikke kohtlema samuti võrdselt. Seetõttu, peaksid Eesti seaduste koostajad kasutusele võtma meetmed, mis võitleksid maa välja- müümise ohu vastu, kuid samas ei tohiks nad nende meetmetega diskrimineerida teisi ELi kodanikke. Hea näitena võib siinkohal tuua Taani maa ning pinnase omandiseadus (teisi häid näiteid: Lõuna-Tirool, Bavaria) Euroopa broneeringusüsteemid Informatsiooni tihenemisele aitab kaasa ühtse Euroopa broneeringusüsteemi kehtestamine. Pikemas perspektiivis teevad reisijad oma broneeringud ise. Suurt tähtust hakkab omama ka interneti olemasolu firmades. Reisimine Lisaks turismi positiivsele stimuleerimisele on tänu konkurentsi suurenemisele lühiajalises perspektiivis oodata ka transpordi kulude langemist (lennupiletite hinnad, bussid, rongid) Siiski, pikaajalises perspektiivis tuleb arvestada tõusvate transpordi kuludega. Konverentsiturism Võib arvata, et ühinenud Euroopas ärireiside ning konverentside arv üha kasvab. Eesti turism ei ole veel antud valdkonnas piisavalt arenenud. Seega, tuleks ka siin potensiaali ning uusi võimalusi piisavalt aegsasti ära tunda. Uued konkurendid Sõltumata ELiga ühinemisest oleks suurenev konkurents kiirtoidukettides ning teiste süsteemset toitlustusteenust pakkuvates ettevõtetes enam tõenäoline kui tavalistes toitlustusettevõtetes Seoses sellega tuleks investeerida reklaami ja turustamisse, et esile tõsta Eesti toitlustamisteenuste kvaliteeti ja erilisust. Konkurentsi kasv – vajadus paremate turundus – meetodite järele Nõudlus hotellinduses (kuurortid, taastumiskeskused, spordihooned) kasvab märkimisväärselt kiiresti. Euroopa 10 parima hotelli tähtsusjärjestus aastal 2003 Hotellid Tubade arv Hotellid xxxxxx 2002 Aste 2003 Aste Hotellikett Riik 2002 2003 2002 2003 2002 2003 1 1 ACCOR F 1 799 1 965 179 423 203 127 2 2 BEST WESTERN USA 1 122 1 120 70 713 70 570 3 3 SIX CONTINENTS UK 414 418 65 580 64 848 4 4 LOUVRE / ENVERGURE F 915 869 62 705 60 535 5 5 HILTON INT’L UK 235 243 49 312 51 514 7 6 MARRIOTT INT’L USA 232 254 38 438 41 427 6 7 SOL MELIA SP 213 200 41 946 41 380 9 8 CHOICE USA 419 435 31 861 33 704 8 9 TUI GER 154 154 33 587 33 587 10 10 NH SP 298 195 31 767 27 228 Kokku 10 ketti 5 801 5 853 605 332 627 920 MKG Consulting – 2003 veebruar Hotellikettide ametlik statistika Allikas: www.hotel-online.com 3 Turismi toetamine ELi poolt Turismi tähtsus ei ole ELi poolt veel piisaval määral tunnustust leidnud. Siiski on turismi arendamisel mitmeid toetavaid abinõusid. Turismi edendamise strateegiad Turismi spetsiaalsete iseärasuste tunnustamine Üks abinõude programmi tähtsaimatest osadest on kindlasti turismi iseärasustega ning arenguga lähemalt tutvumine. Selleni jõudmiseks on valitud järgnevad sammud: - Ühtse turismistatistika arendamine; - Ühenduse turismipoliitika tagajärgede, mõjude ning uute turismivormide analüüs; - Vastavate kohanemisstrateegiate leidmine turismiala esindajate jaoks; - Ühenduse turismipoliitika koordineerimine; - Turismiharu esindajate konsulteerimine Euroopa Ühenduse otsuste tegemisel Puhkused Lisaks on tähtis ka puhkuse parema jaotuse korraldamine. Vastav algatusvõime tuleks anda siseriiklikele valitsusorganitele. Piiriülene koostöö Teine ELi eesmärk on edendada koostööd piiriäärsete piirkondade vahel ning parandada ka linnadevahelist koostööd turismi- ja tehnikaalal. Kultuurpärandi kasutamine Euroopa Ühendus planeerib meie kontinendi kultuuripärandit kasutada turisminduse eesmärkidel: - Kultuurisuunad tuleks koondada ning neid reklaamlehtedel ning informaatilistes brošüürides vastavalt reklaamida; - Euroopa hinna kui parima kultuurilise turismi pakkumise hinna kehtestamine; - Hinnakonkurss muuseumitele, kus parimate hindade puhul jagatakse turismindusega seotud eritooteid; - Euroopa muuseumide teeninduse parandamine välismaisele külastajale, näit. mitmekeelsed informaatilised brošüürid Turism ja keskkond Ühenduse tegevus peaks aina rohkem arvestama keskkonna ning turismi vahelise sõltuvusega ning nende vastastikuste mõjudega. Kavas on järgmised meetmed: - Liikmesriikides keskkonnasõbraliku turismi toetamine; - Õige ökoloogilise ning eetilise käitumise koodeksi koostamine turistidele; - Ühenduse keskkonna hinna kehtestamine; - Pilootprogrammide toetamine seoses turismipaikade haldusalaste kogemuste vahetamisega. Maaturism Ühendus soovib eelkõige toetada aktiivset puhkust maapiirkondades ning sealhulgas puhkuse veetmist talus või väikeses perepansionaadis. Kavas on järgmised meetmed: Aktiivse puhkuse toetamine - Nii Euroopa kui ka kohaliku turu turismiteenuse esindajate partnerluse initsiatiivide edendamine; - Informatsiooni kättesaadavuse parandamine maaturismi esindajate jaoks; - Kergesti mõistetavate kirjutiste avaldamine; - Juhendite ning informatsiooniliste materjalide avaldamine; - Toetused pilootprojektidele, mis maaturismi stimuleerimise eesmärgil teevad turistidele uusi pakkumisi; - Konkursid maaturismi esindajatele. Eriturism ja noorsooturism Euroopa ühendus tahab turisminduse teha kättesaadavaks võimalikult paljudele erinevatele tarbijagruppidele ning ka neile, kes on halval majanduslikul järjel. Kavas on järgmised meetmed: - Erinevate majutusvõimaluste parem toetamine; - Pensionäride turismi toetamine; - Kõige tähtsamate noorte turismiorganisatsioonide ühendamine; - Tudengikaartidele põhineva hinnaalanduse idee laiendamine; - Noorte informeerimine käsitööturismi alaste ettevõtete olemasolust ning nende poolt pakutavatest töövõimalustest. Tööalane koolitus Lõppude lõpuks saab võimalusi ning riske defineerida vaid individuaalselt Tööalase koolituse toetamine Euroopa Ühendus soovib kaasa aidata turismiharu arengule tööalase koolituse toetamisega. Plaanis on järgmised meetmed: - Ülikoolide ja turismikoolide vahelise koostöö toetamine; - Haridusalased pilootprojektid - maa, sotsiaal, kultuuri ja keskkonna teemadel; - Turismiharu professionaalsete profiilide arendamine; - Vahetusprogrammid, näiteks Leonardo da Vinci. Reklaam kolmandates riikides Euroopa Liit soovib edendada reklaamimeetmeid Põhja-Ameerika ning Jaapani turgudel. Oskustööliste haridus Tagamaks vaba liikumist tööturul on Euroopa Komisjon koostöös Euroopa Tööalase Koolituse Keskusega (CEDEFOP) kogu ELis viinud ellu oskustööliste haridusalased tunnustamise meetodid seoses järgnevate oskustöö erialadega - retseptsionist-sekretär, uksehoidja, baarman, poe- ja laopidaja, ettekandja, restoranitööline, pea- ja veinikelner. Sarnaseid meetmeid planeeritakse läbi viia ka koolituse eesmärgil turisminduses. 4. Küsimused Veendumaks äririskides ja –võimalustes tuleks kõigile järgnevatele küsimustele võimalikult täpselt vastata. Küsimused käsitlevad järgnevaid teemasid: * ettevõtte ning tema positsiooni analüüs konkurentsirohkes keskkonnas; * eesmärkide arendamine; * sobivad meetmed ning strateegia. Sobivad küsimused ettevõtte ning konkurentsi analüüsimiseks võiksid olla näiteks järgmised: * Milliseid tooteid / teenuseid me pakume? * Mida me oskame eriti hästi teha? * Millised tulemusi meie tooted saavutavad? * Kes on meie kliendid? * Milliseid tulemusi saavutame teatud kliendi sihtgruppidega? * Milline on meie turg? * Miks piirdume oma tegevusega ainult sellel turul? * Milliseid on meie asukoha plussid / miinuseid? * Kes on meie kõige suuremad konkurendid vaadates kapitali ning müügitulemusi? * Millised meie konkurentidest on kõige innovatiivsemad? * Mis on meie kõige olulisemad tugevad ning nõrgad küljed? * Millised on meie planeerimise ja kontrollivahendid? * Kas meie eelarvestused on lõpparvestustega kooskõlas?? Küsimused eesmärkide arendamiseks võivad olla näiteks järgmised: * Millised on meie olulised tugevad küljed, mille alusel klient saaks meid konkurentsist kindlasti eraldada? * Miks klient valiks just meie toote vaatamata suuremale kaugusele? * Millised võimalused on meil eelnevatele sihtgruppidele ekspordi kohaletoimetamiseks? * Millised võimalused meil on, kui soovime teenindada uut sihtgruppi ekspordi alal? * Millised lisakulud ilmnevad, kui pakume oma teenuseid veidi kaugemal asetsevale kliendile? * Milliseid sihtgruppe soovime adresseerida – tõhusamalt / detailselt ainuüksi? * Milliseid tooteid või tootegruppe võiks rohkem toetada / kasutusele võtta? * Millist teenindusharu võiksime tugevdada? * Millised turustamisviisid võiksid meie müüki oluliselt mõjutada? Küsimused vastava strateegia ning meetmete koostamiseks on näiteks järgmised: * Mida me peame tegema saavutamaks oma eesmärgi, näiteks järgnevatel aladel? - Kliendisuhted; - Pakutav sortiment; - Teeninduskvaliteet; - Turundus ja reklaam; - Kulustruktuur; - Planeerimine ja kontroll; - Arvestus, kalkulatsioon. * Kes vastutab meetmete elluviimise eest? * Millistele tähtaegadele peame tähelepanu pöörama erinevate meetmete korral? * Kes vastutab teatud meetmete koordineerimise ja kontrolli eest?